Montessori pedagoogika on hariduslik lähenemine ja samas ka filosoofia, mille juured ulatuvad 20. sajandi algusesse, kui Itaalia arst ja õpetaja dr Maria Montessori töötas välja täiesti uudse arusaama lapse arengust ja õppimisest. Tema töö põhines tähelepanekul, et igal lapsel on kaasasündinud uudishimu ning loomulik soov avastada ja õppida – seda omaenda tempos ja viisil.
Montessori lähenemine rõhutab keskkonna kujundamise tähtsust: lapse ümber peaks olema hoolikalt läbi mõeldud ruum ja vahendid, mis toetavad tema arengut nii kognitiivses, sotsiaalses, emotsionaalses kui ka füüsilises plaanis. Selle asemel, et last väliselt survestada või standarditesse suruda, usutakse Montessori pedagoogikas, et laps õpib kõige paremini siis, kui ta saab ise valida tegevusi, mis teda tõeliselt kõnetavad.
Meetodi keskmes on veendumus, et lapsed on loomupäraselt motiveeritud teadmisi omandama ja uusi oskusi harjutama. Kui neile anda võimalus vabalt uurida, katsetada ja oma huvidele järgneda, arenevad nad iseseisvaks, loovaks ja enesekindlaks isiksuseks. Montessori õpetaja roll ei ole niivõrd teadmiste edastaja, vaid pigem juhendaja ja toetaja, kes aitab luua tingimused, kus iga laps saab oma potentsiaali parimal viisil avada.
Montessori pedagoogika põhimõtted:
- Lapsekeskne õppimine – iga last nähakse unikaalse indiviidina, kellel on oma tempo, huvid ja arenguvajadused.
- Iseseisvuse arendamine – lapsi innustatakse tegutsema ise, võtma vastutust oma tegevuste eest ja langetama väikeseid otsuseid igapäevaelus.
- Õppekeskkonna roll – ruum ja vahendid on kujundatud nii, et need kutsuvad last avastama ja õppima loomulikul viisil. Kõik on lapsele kättesaadav, et soodustada iseseisvat tegutsemist.
- Praktilised tegevused – õppimine on tihedalt seotud päris eluga. Näiteks õpitakse igapäevaseid oskusi, nagu riietumine, koristamine, toidu valmistamine või looduse uurimine.
- Individuaalne ja rühmaõpe – laps saab töötada nii omaette kui ka koos teistega, õppides koostööd, empaatiat ja sotsiaalseid oskusi.
- Sisemine motivatsioon – rõhk ei ole hinnetel ega välisel hindamisel, vaid lapse enda soovil teadmisi omandada.
Selline lähenemine aitab lapsel kasvada iseseisvaks, enesekindlaks ja loovaks inimeseks, kes oskab väärtustada nii enda kui ka teiste panust. Montessori pedagoogika ei keskendu ainult akadeemilistele teadmistele, vaid toetab lapse terviklikku arengut kõigis eluvaldkondades – intellektuaalses, emotsionaalses, sotsiaalses ja füüsilises.